Talv Stockholmis

„Talv Stockholmis” on Agneta Pleijeli romaan, mis ilmus rootsi keeles 1997. aastal ja eesti keeles 2000. aastal. Teos erineb autori varasemast loomingust oma kammerlikkuse ja intiimse tonaalsuse poolest. Kuigi jutustuse vorm ei ole minajutustus, on romaanis tugevalt tajutav autobiograafiline alus. Loo keskmes on armastus ja selle puudumine, kujutatud ilma kõrvaliste süžeeliste ilustusteta. Taustaks on talvine Stockholm, mille tuledes peegelduv vesi loob raamatu sümboolse ruumi – sädeleva, kuid samas külma keskkonna, milles peategelane oma sisekriisiga maadleb.

Romaanis jälgitakse keskealist naist, kes seisab silmitsi oma elu valusate hetkede ja lahendamata mälestustega. Talle saab oluliseks oma lapsepõlve ja vanemate rolli mõtestamine, samuti abielu ja lahutuse kogemus. Talv, mis ümbritseb linna ja inimhinge, sümboliseerib seisundit enne uut algust, mil kõik on justkui tardunud ja ootel. Autor on öelnud, et raamat räägib „palja maa ajast”, perioodist enne lume saabumist – nii looduses kui inimese hinges. See võrdlus väljendab üleminekut, mis eeldab kannatlikkust ja enesesse vaatamist.

Agneta Pleijel on Rootsi kirjanik, luuletaja ja dramaturg, kes on tuntud nii proosa kui ka esseistika vallas. Tema loomingut iseloomustab sageli ühiskondliku ja isikliku kokkupuutepunktide otsimine, kus ajaloolised ja filosoofilised teemad põimuvad intiimse elukogemusega. Pleijel on pälvinud mitmeid kirjandusauhindu ning tema teoseid on tõlgitud paljudesse keeltesse. „Talv Stockholmis” näitab autorit tema loomingu teises, isiklikumas registris, kus tähelepanu on koondunud sisemisele rännakule ja inimsuhete haprale tasakaalule.