Kaksikportree

„Kaksikportree” on rootsi kirjaniku Agneta Pleijeli romaan, mis ilmus eesti keeles Varraku kirjastuses 2021. aastal. Teos viib lugeja aastasse 1969, mil maailma vapustasid suured muutused – inimese jõudmine Kuule ja kultuurilised nihked. Selle taustal avaneb eriline kohtumine kahe maailmakuulsa loomeinimese vahel. Lugu algab noormehe plaanist kinkida oma vanaemale portree tema 80. sünnipäevaks, kuid vanaema osutub mitte kellekski muuks kui detektiivikirjanduse suurkujuks Agatha Christie. Maalijaks valitakse Austria päritolu kunstnik Oskar Kokoschka, kes on samuti oma loometeed lõpetamas.

Romaani keskmes on kuus maaliseanssi, mille jooksul kaks eakat kunstnikku vastumeelselt, ent järk-järgult lähenevad. Nende vestlustes põimuvad surma, armastuse ja kunsti teemad. Portree muutub sümboliks, mille kaudu vaadeldakse kahte täiesti erineva taustaga inimest, kes jagavad siiski ühist loomingulist saatust. Pleijel kujutab kohtumisi pingeliselt ja intiimselt, näidates, kuidas vanad hirmud, ihad ja mälestused kerkivad esile hetkedel, kui elu on juba suuresti selja taga. „Kaksikportree” ei ole ainult kahe inimese portree, vaid ka peegeldus loovuse olemusest ja kunstniku rollist ajas.

Agneta Pleijel (sündinud 1940) on rootsi proosakirjanik, luuletaja ja dramaturg. Tema looming on sageli isiklikult läbielatust kantud, kuid seob selle ajalooliste ja kultuuriliste küsimustega. Pleijel on olnud tunnustatud kriitik ning kultuurielu mõtestaja, samal ajal viljelenud eri žanre, sealhulgas esseistikat ja mälestuslikke teoseid. Tema proosa on tõlgitud mitmesse keelde, ning ta on pälvinud nii Rootsis kui ka rahvusvaheliselt mitmeid kirjandusauhindu. „Kaksikportree” on hea näide tema oskusest ühendada faktiline ja fiktiivne, luues romaani, kus tegelikkus ja kujutlus teineteist vastastikku valgustavad.