Linnukohus

Agnes Ravatni romaan „Linnukohus“ on psühholoogiline jutustus, mis haarab lugeja vaikse ja pineva atmosfääriga. Lugu keskendub Allisile, noorele naisele, kes põgeneb oma senisest elust ja asub tööle majapidajaks ühte kõrvalisse Norra külakohta. Tema tööandjaks on salapärane ja endasse sulgunud Bagge, kelle minevikust ei tea Allis suurt midagi. Nende kahe vahel kujuneb vaikne, rütmist ja vihjetest kantud koosolemine, mis ei põhine mitte niivõrd sõnadel, vaid vaikimisel, pilkudel ja eemaletõmbumisel. Isolatsioon, maastiku kargus ja möödaminevad vestlused loovad õhustiku, kus iga liigutus ja paus omandab tähenduse.

Romaani ülesehitus on minimalistlik, ent sisemiselt pingeline. Ravatn põimib argise tegevuse – söögitegemise, aias töötamise, vaiksed õhtud – vaimse alateadvuse kihistustega. Mõlemad tegelased kannavad endas midagi seletamatut: häbi, kaotust, süüd. Loo edenedes tekib lugejal tunne, et Allis ja Bagge ei ole kohtunud juhuslikult ning vaikuse taga varitseb midagi süngemat. Autor kasutab loodusvaatlusi ja vaikseid detaile, et suurendada pinget, mis kulmineerub ootamatus ja hääletus lõpplahenduses. „Linnukohus“ ei ole kriminaalromaan klassikalises mõttes, kuid selles on peidus sama palju saladust ja tumedust kui ükskõik millises mõrvamüsteeriumis.

Agnes Ravatn (snd 1983) on norra kirjanik ja ajakirjanik, keda iseloomustab terav sotsiaalne ja psühholoogiline tähelepanek. Tema stiil on vaikne ja täpne, sageli tummisem kui valjuhäälne dialoog. „Linnukohus“ pälvis Norra kirjanduskriitikute tunnustuse ja on tõlgitud mitmesse keelde, sealhulgas eesti keelde. Ravatni loomingus on kesksel kohal inimese sisemised konfliktid ja suhted omaenese minevikuga, mida ta avab läbimõeldult, vaoshoitult ja sugestiivse jõuga.