Tragöödia kolmes vaatuses. Hercule Poirot' mõistatus

Agatha Christie romaan „Tragöödia kolmes vaatuses“ on üks Hercule Poirot' klassikalistest juhtumitest, mille süžee on ehitatud kui lavastus, kus iga tegu peidab endas rohkemat, kui esmapilgul paistab. Lugu algab seltskondliku koosviibimisega, mille korraldab kuulus näitleja Sir Charles Cartwright. Õhtusöögi käigus sureb ootamatult kohalviibiv vaimulik, kuid surma põhjuseks peetakse loomulikku põhjust. Alles hiljem, kui sarnasel moel sureb teinegi inimene teises seltskonnas, hakkab juhtum Hercule Poirot’ tähelepanu äratama ning esialgu ebaoluline sündmus saab uue tähenduse.

Romaani ülesehitus järgib teatri kolme vaatuse struktuuri – iga osa toob esile uusi fakte, varjatud motiive ja ootamatuid seoseid. Tegelaste seas on nii tuntud kui tundmatuid, kelle minevik ja suhted põimuvad järk-järgult ühtseks mustriks. Poirot, kes alguses hoiab end tagasi, asub üha süveneva huvi ja täpsusega lahti harutama sündmuste tausta, tuginedes nii loogikale kui ka psühholoogilisele läbinägelikkusele. Lõppvaatuses, nagu laval, paljastuvad tõelised motiivid ja pealtnäha tühised detailid omandavad otsustava tähenduse. Romaani tempot hoiavad elavana vahelduvad vaatenurgad ja sündmuskohad, mis loovad pideva pinge ja kahtluse õhkkonna.

Agatha Christie (1890–1976) on maailmakuulus krimikirjanik, kelle loomingut iseloomustab meisterlik intriigi punumine, täpselt paigutatud vihjed ja ootamatud lahendused. Hercule Poirot’ tegelaskuju – metoodiline, edev ja erudeeritud belglasest detektiiv – on üks tema kuulsamaid ja armastatumaid loomevilju. „Tragöödia kolmes vaatuses“ näitab Christie oskust ühendada klassikaline detektiivilugu teatriliku vormiga, kus iga karakter on rollis ning tõde selgub alles viimase stseeni lõpuks. See on nutikas ja kompaktne lugu, mis jääb truuks autori iseloomulikule stiilile.