Salavastane

Romaan algab 7. mail 1915, kui reisilaev Lusitania upub ning päästepaati ootava noore naise juurde astub salapärane noormees. Ta palub tal hoida ja õigesse kohta viia saadetise, mis võib mõjutada sõja kulgu. Sellest hetkest hargneb jada, kus üks juhuslik tegu seob erinevad inimesed ja institutsioonid. Teos liigub sõjaajast Londonisse, kus käib närviline otsing ühe dokumendi ja ühe nime järele. Raamat näitab, kuidas sõja vari jätkub rahuajal: kuulujutt läheb üle korralduseks, juhus muutub plaaniks, varjunimi määrab, kes tohib ruumi siseneda. Lugu püsib tegevusel ja kõnel; tegelased liiguvad ja küsitlevad, kontrollivad jälgi, koguvad vihjeid ning avavad uksi, kuhu neil ei ole kutset. Iga stseen viib järgmise sammuni, mille paneb paika eelmine vastus või vaikus.

Teos kasutab uurimismudelit, kus lähteülesanne on lihtne, kuid võrgustik keerukam, kui esmapilgul paistab. Otsing viib lugeja klubidest tagatubadeni, kõrtsidest ametlike kirjatoimetusteni, kus pealtnäha argine vestlus osutub kokkuleppeks. Vastasseis ei ole ainult kahe inimese vahel, vaid käib usalduse, hirmu ja kasu vahel: keegi varjab oma rolli, keegi mängib topelt, keegi ootab, kuni teised väsivad. Kogumikuna loetavad episoodid – jälitus, küsitlus, reetmise kahtlus, ootamatu liit – haakuvad kronoloogiliseks kettaks. Lahendus ei sõltu juhuslikust õnnest, vaid tööst: vihje tuleb üles leida, vale lahti harutada, paljastus ära kasutada. Nii saab romaanist pilt ajast, kus avalikud loosungid ja privaatne kasu põimuvad ning kus üks kiri või lause võib käivitada terve rea otsuseid.

Agatha Christie oli inglise krimikirjanik, kelle loomingus on keskne selge ülesanne ja täpne lahendusloogika. Ta seab tegelased piiratud raamidesse – perekond, reis, maja, linn – ning laseb ühel sündmusel proovile panna kõigi osaliste motiivid. Christiel on kaks põhiosa: mõrvamüsteeriumid, kus otsitakse süüdlast, ja vandenõulood, kus kaalul on dokument, raha, mõju. Tema proosa hoiab fookuse tegevusel: uurija küsib, tunnistaja mäletab, vastuolu paljastab järgmise sammu. Nõnda kujuneb autoriprofiil, kus täpne struktuur ja ökonoomne dialoog hoiavad lugeja jälje peal kuni hetkeni, mil viimane vale ei kanna enam.