Kass tuvide seas

Romaan viib lugeja Meadowpanki tütarlastekooli, kus suletud ja turvaline ruum saab ootamatu proovikivi. Kehalise kasvatuse õpetaja leitakse spordipaviljonis surnuna ning kooli rahulik rütm laguneb. Esialgne uurimine toob nähtavale väikseid lahknevusi: kummalised liikumised öötundidel, võõrad nimed külastajate seas, pagasi ümbertõstmised ja vihjed kaugetele reisidele. Koolipere pilgud pöörduvad kord õpetajate, kord õpilaste poole; iga jutu sees on varjatud koht, kuhu ulatub võõras mõju. Lugu näitab, kuidas väline sündmus – poliitilise taustaga varade ja dokumentide liikumine – tungib sisse argipäeva ning paneb proovile usalduse kooli sees. Hercule Poirot siseneb mängu alles siis, kui üks noor lugeja mõistab, et mõistatuse võtmed ei asu pelgalt kooli reeglites, vaid milleski, mis jõudis sinna väljastpoolt. Nõnda hakkab teos liikuma hoolikalt märgitud detailide abil, mis vahetavad tähendust iga uue tunnistuse järel.

Raamat töötab sulguva keskkonna põhimõttel: piiratud hulk inimesi, selged ajaraamid, reeglistik, mis aitab eristada juhust ja kavatsust. Kogumik kasutab vahelduvaid vaatepunkte – direktori, õpetajate, õpilaste ja uurijate omi –, et näidata, kuidas eksimus tekib, kui eeldus jääb kontrollimata. Pinge kasvab märkide kaudu, mis näivad tähtsusetud: spordivahend, sahtlis peidus olev ese, teele jäänud dokument. Lugeja saab ausa mängu: iga valejälg on kontrollitav, iga vihje on kasutatav, ent alles järjestus teeb neist lahenduse. Koolilugu osutab sellele, et turvaline raam ei välista ohtu, ning et sissetoodud saladus võib muuta järjestikused väikesed teod saatuslikuks. Lõpulahendus ei rõhuta mitte trikki, vaid järjekindlat lugemist, milles joonistub välja muster, mis oli kogu aeg nähtaval, kui vaid märgata, millal keegi räägib üleliia ja millal liiga vähe.

Agatha Christie kirjutab lühikese, selge lause ja täpse stseeniga ning laseb dialoogil teha uurimistöö esimese poole. Tema detektiiv Hercule Poirot ühendab korraarmastuse ja tähelepanu inimpsühholoogiale: ta ei otsi jõudu, vaid loogikat, ning paneb kahtluse alla kõik eeldused, millega teised leppisid. „Kass tuvide seas” asetub autori suletud keskkonna lugude ritta, kus piiratud ruum toob nähtavale inimestevahelised jõujooned ning peidab võtme igapäevaste esemete ja harjumuste sisse. Christie meetod on sirgjooneline: küsimus, vastus, kontroll; ning sellest kasvab lugejale tööriist, millega eristada jutu sees motiivi ja juhust. Autor seob moraalse kaaluvaikuse konkreetse teoga, nii et süüline selgub siis, kui rida pisifakte asetub paratamatuks tervikuks.