Elevandid mäletavad

„Elevandid mäletavad“ kuulub Agatha Christie hilisemasse loomingusse ning toob taas kokku kuulsa belglasest eradetektiivi Hercule Poirot’ ja tema sõbra, krimikirjaniku Ariadne Oliveri. Seekordne juhtum viib lugeja aastatetagusesse traagilisse sündmusse: noor abielupaar leiti surnuna, väidetavalt topelt­enesetapu tagajärjel. Nende tütar on nüüd kihlumise eel ja skandaalne minevik ähvardab perekonna nime taas varjutada. Ariadne Oliver, kes juhtumiga kaudselt seotud on, palub Poirot’l välja selgitada, mis tegelikult juhtus.

Romaani keskmes on mälestused – inimesed, kes tunnevad endiselt huvi toona juhtunu vastu või olid selle pealtnägijad, moodustavad nagu killud suuremast mosaiigist. Poirot hakkab koguma ütlusi inimestelt, kes aastate eest juhtumiga seotud olid. „Elevandid mäletavad“ viitabki nendele inimestele, kelle mälestused võivad veel valgust heita unustatud sündmustele. Lugu areneb aeglaselt, kuid sihikindlalt, pakkudes lugejale tuttavat Poirot’ analüütilist mõtlemist ja tema lemmikväljendit „väikesed hallid rakud“. Kuigi tegu pole klassikalise veretööga sündmuskohal, on taustal valitsev psühholoogiline pinge tugev ja finaal mõjus.

Agatha Christie, keda sageli nimetatakse krimikuningannaks, on loonud üle poolesaja romaani, milles figureerivad tema tuntumad detektiivid – Hercule Poirot ja Miss Marple. Tema teosed ühendavad loogilise mõtlemise, inimpsüühika tundmise ja ootamatud süžeepöörded. „Elevandid mäletavad“ kajastab hästi Christie hilisema loomingu suunda, kus järjest rohkem rõhku pannakse motiividele, minevikule ja tegelaste omavahelistele suhetele, mitte ainult klassikalisele „kes tappis?“ küsimusele.