Chimneysi saladus

Agatha Christie romaan Chimneysi saladus viib lugeja maamõisa, kus nädalalõpust saab sõlmpunkt poliitiliste plaanide, varjunimede ja kadunud paberite võrgus. Anthony Cade võtab sõbra palvel Londoni kirjastajale viia Euroopa riigimehe mälestuste käsikirja ning tagastada paki kirju nende kirjutajale Virginia Revelile. Ülesanne kisub ta ruttu salateenistuste, Herzoslovakia trooniplaanide ja šantaaži keerisesse. Chimneysi majja koguneb seltskond, kelle seas liiguvad nii tõelised kui teeseldud detektiivid, ja peagi on laual mõrvajuhtum. Christie paneb loo kandma kapriisset kokkusattumust, rütmi hoiavad lühikesed stseenid, ümbermängitud identiteedid ja otsing peidetud eseme järele. Jutustuse keskmes on küsimus, kuidas võim ja legend sünnitavad üksteist, ning kuidas etiketiga kaetud ruumis tegutsevad inimesed, kelle kavatsused ei kattu nende nimedega. Raamat seob kergelt toonilt seiklusliku ülesehituse ja täpse vihjeketta, nii et lahendus tuleb nähtavale kogunenud märkidest, mitte juhuslikust ülestunnistusest.

Eesti keeles on teos ilmunud kirjastuse Eesti Raamat sarjas Agatha Christie sari (nr 4). Tõlke on teinud Ralf Toming, kujunduse Rudolf Pangsepp. Väljaanne raamib romaani kui Christie varajase nn mõisalugu, kus majapidamine toimib mudelühiskonnana: uksed, salajased läbikäigud, külaliste nimekirjad ja teenrite marsruudid annavad uurimisele struktuuri. Lugeja saab jälgida, kuidas Anthony Cade’i algne teene laieneb mitme tasandi katsumuseks – käsikirja teekond, Virginia Reveli kirjade vari, Herzoslovakia taastamise skeem ja juveelivaras King Victori liin. Siin ilmub esimest korda ka Superintendent Battle, kellele jätkub rolli ka hilisemates romaanides. Eesti väljaande lühike tutvustus rõhutab, et loos on vähem klassikalist kabinetimõistatust ja rohkem lavastatud pettusi, mis nõuavad tähelepanu nimedele, ajakavadele ja liikumistrajektooridele; just sealt koorub välja, kes millist rolli tegelikult mängib.

Agatha Christie oli inglise krimikirjanik, kelle loomingus põimuvad loogiline mõistatus, sotsiaalne ruum ja jutustaja ökonoomne pilk. Autorit huvitab mitte üksnes see, kes tappis, vaid ka see, kuidas võrgustikud – perekond, poliitika, teenistused – tõlgivad infot ja teevad sellest strateegia. Chimneysi saladus esindab tema varasemat perioodi, kus seikluslik liin käib käsikäes popkultuuri motiividega: salajased dokumendid, varikujud, väljamõeldud Balkani monarhia ja hiiliv legend juveelist. Christie laseb teksti kanda dialoogil ja ruumil; ta hoiab iseloomud sõbraliku pindmikkusega, et pöörata fookus toimimise loogikale. Nii saab raamatust mitte üksnes mõistatuse lahendus, vaid ka kaart, mis näitab, kuidas nimede ja rollide ümbertõstmine mõjutab otsust – ning miks tõde koguneb vaikselt sinna, kus liikumist on kõige rohkem.