AegKiri 1. osa. Talletusi eesti muusika- ja teatriajaloo radadelt

AegKiri 1. osa. Talletusi eesti muusika- ja teatriajaloo radadelt

Tavahind 10.45 €
Kampaaniahind 10.45 € Tavahind
KAMPAANIAHIND! Välja müüdud
Sisaldab makse. Transpordihind lisandub kassas.
  • Seisukord: Hea (kasutatud)
  • Märkused:
  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum | 2004
  • 229 lk | Pehmekaaneline | 220 x 220 mm
  • ISBN:
  • Keel: eestikeelne

„AegKiri. Talletusi eesti muusika- ja teatriajaloo radadelt“ on artiklikogumiku esimene osa, mille on välja andnud Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum. Tegemist on kultuuriloolise väljaandega, mis koondab erinevate uurijate ja muuseumitöötajate kirjutisi, keskendudes eesti teatri- ja muusikaajaloo vähemtuntud seikadele, isikutele ning allikmaterjalidele. Kogumikus esitatud artiklid ulatuvad 19. sajandi lõpust kuni 20. sajandi teise pooleni, pakkudes süvitsi minevaid käsitlusi, mis põhinevad arhiivimaterjalidel, fotodel ja esemelistel talletustel muuseumi kogudest.

Väljaanne jaguneb temaatilisteks osadeks, milles käsitletakse nii konkreetseid loovisikuid – heliloojaid, näitlejaid, lavastajaid – kui ka institutsioone, nähtusi ja sündmusi. Üks osa kirjutistest keskendub konkreetsetele etendustele või kontsertidele, teine aga laiematele arengujoontele, näiteks teatriameti kujunemisele või muusika levikule väljaspool pealinnu. Tugev rõhk on dokumentaalsusel ja faktitäpsusel, kuid tekstid säilitavad ka ladusa stiili, muutes need ligipääsetavaks mitte ainult spetsialistidele, vaid ka kultuurihuvilisele lugejale. Illustratsioonid, faksiimilelehed ja fotod täiendavad käsitlusi ning loovad ajaloolise atmosfääri.

„AegKiri“ kui sari on mõeldud Eesti teatri- ja muusikaajaloo dokumenteerimiseks ning teadusliku uurimistöö kättesaadavaks tegemiseks laiemale avalikkusele. Esimene osa lõi aluse järgnevale väljaannete sarjale, milles jätkatakse kultuurimälu talletamist ja uurimist muuseumi kogude toel. Väljaanne on väärtuslik lisandus eesti kultuuriloolisse kirjasõnasse, pakkudes süvitsi minevat pilku aladele, mis on sageli jäänud suurema üldhuvi varju, kuid moodustavad olulise osa Eesti identiteedi ja kultuurilise järjepidevuse loost.

Vaata detaile
Vaata detaile