Ole ikka mees!

„Ole ikka mees!” on Adolf Rammo jutukogu, mis koondab endasse erinevaid lühivorme, peegeldades 20. sajandi keskpaiga nõukogude Eesti argielu ja ühiskondlikke hoiakuid. Tekstide keskmes on sageli lihtne tööinimene, kelle ees seisavad nii praktilised kui ka moraalsed valikud. Autor käsitleb igapäevaseid olukordi, kus tegelaste käitumine paljastab nende väärtushinnangud, vastutustunde ja kuulekuse ühiskondlike normide ees. Läbivaks jooneks jääb moraalne õpetlikkus – soov näidata, mida tähendab „mehisus” nõukogude kontekstis: ausus, tööarmastus, distsipliin ja kollektiivi huvide eelistamine isiklikele soovidele.

Jutud on kirjutatud lihtsas ja selges keeles, sobitudes hästi oma aja ideoloogilise kirjanduspildi raamidesse. Neis leidub nii huumorit kui ka õpetlikku tooni, kuid tugevalt on tunda toonast didaktilist suunitlust. Mitmed lood kujutavad konflikte, mis lahenevad sotsialistlike ideaalide vaimus, kus õigesti käitub see, kes järgib üldisi ühiskondlikke põhimõtteid ja panustab kollektiivi hüvanguks. Nii saab iga lugu justkui väikseks näiteks sellest, kuidas üksikisiku hoiakud peavad sobituma laiemasse süsteemi, ning kuidas iseloomu tugevus väljendub lojaalsuses ja eneseületuses.

Adolf Rammo (1912–1998) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik, kelle looming keskendus peamiselt realistlikele ja ideoloogiliselt suunatud lugudele. Tema töö oli tihedalt seotud nõukogude kultuuripoliitikaga, mistõttu ka tema tekstides kajastuvad tollased eetilised ja ühiskondlikud rõhuasetused. Rammo jutud olid populaarsed oma lihtsuse ja rahvaläheduse tõttu, pakkudes lugejale äratundmist ning sageli ka eeskuju. „Ole ikka mees!” esindab hästi tema kirjutamislaadi, kus tähtsaim pole mitte niivõrd kirjanduslik eksperimenteerimine, vaid sõnumi selgus ja kasvatuslik mõju.