Paul Erikson

„Paul Erikson“ on Adolf Kraani ajalooline romaan, mis tugineb suurel määral autori enda eluloolistele kogemustele. Lugu algab Narvas, kus peategelane veedab oma lapsepõlve ning käib venekeelses algkoolis. Varases nooruses saab talle oluliseks sport ja ta liitub karskusseltsiga „Võitleja“, kus kujuneb ka unistus järgida Georg Lurichi eeskuju ja saada elukutseliseks maadlejaks. Sellele plaanile tõmbab aga kriipsu peale puhkenud Esimene maailmasõda, mis viib noormehe hoopis rindele.

Romaani keskmes on peategelase teekond läbi sõja-aastate ja keeruliste poliitiliste murrangute. Teenides Läti Kütipolgus, kogeb ta sõjatules Vene impeeriumi lagunemist ja revolutsiooniliste meeleolude levikut. See annab autorile võimaluse kujutada nii rindekogemusi kui ka ühiskonna madalamate kihtide rahutusi, nälga ja lootusi. Lisaks otsib peategelane pidevalt vastuseid küsimustele, mis on elus tõeliselt väärtuslik ja mille nimel tasub võidelda. Tema arutelud, kahtlused ja sisemised vaidlused annavad romaanile filosoofilise mõõtme.

Adolf Kraan (1896–1992) oli Eesti õpetaja ja kirjanik, kelle looming on suuresti seotud isiklike kogemuste ja ajalooliste sündmustega. Tema teosed kujutavad tihti eluolu 20. sajandi esimesel poolel ning seovad realistliku kujutuse autori isiklike läbielamistega. „Paul Erikson“ on ehe näide sellest, kuidas Kraan kasutas kirjandust omaenda põlvkonna ajaloo ja katsumuste talletamiseks. Romaan loob ühtaegu pildi ühe inimese elukäigust ja tervest ajastust, mis kujundas Eesti Vabariigi alguse ning jättis sügava jälje tervele põlvkonnale.