Ado Köögardali päevaraamat 1944

„Ado Köögardali päevaraamat 1944” on Keila kirikuõpetaja päevikuline üleskirjutus ajast, mil sammub üksteise järel läbi linna taganemine, rindeteated ja võimuvahetus. Teos liigub kalendri järgi: lühikesed sissekanded talletavad vaimuliku töö rütmi, koduse toimetamise, puuduse, hirmu ja ootamise. Kirikulised toimingud, jutluste ettevalmistus ja matmised käivad käsikäes õhurünnakute, varjumiste ja ümberasumistega; juttu on lähedaste lahkumistest, naasmistest ja vaikimisest, mis kasvab, kui ümbrus muutub umbusklikuks. Päevikumärkmed hoiavad fookuse kohalikul elul: Keila ja selle ümbruse kohanimed, teede seis, jaam, kirikumõisa õu, naabrite mured ja abikäed. Sellest kujuneb kodulooline dokument, milles sõjateade ei ole suur pealkiri, vaid taust, mille vastu püsib argipäev ja amet.

Kogumikku on toimetanud ja kommentaaridega varustanud Ado Köögardali lapselaps Anu Saluäär-Kall, kes seob teksti juurde selgitused nimede, sündmuste ja asjaolude kohta. Märkmed aitavad lugejal aru saada, mis on allika sisemine rütm ja kus katkestavad lüngad: mis on kirjutaja enda poolt kunagi ettevaatusest eemaldatud, mis on hiljem taastunud peremälu ja arhiivitöö toel. Päeviku keel on lihtne ja konkreetne, mis lubab jälgida, kuidas vaimuliku roll seob kokku koguduse, perekonna ja linnaelu. Lugeja näeb, kuidas jutluse kirjutamine toimib hingehoolena ka kirjutajale endale, kuidas haiglas või jaamas kohatud inimesed saavad üheks jooneks aastase pildi sees, ning kuidas mõni napp lause – „hirm on elada” – tähistab olukorda, kus kaalutakse iga sammu ja sõna.

Raamat sobib lugejale, kes otsib esmase allika vaadet Eesti lähiajaloo kõige pingelisemale aastale Keila vaimuliku kodu ja töö kaudu. Päevik pakub stabiilset lugemiskorda: kuupäev, tähelepanek, tagajärg. Korduvad teemad – toidunormid, teenistuste jätkumine, vara varjamine, lähedaste liikumine, okupeerijate kohalolu – teevad nähtavaks, kuidas kogukond püsib, kui reeglid ümberringi muutuvad. Kogumik on osa Harjumaa Muuseumi algatusest avaldada Köögardali päevikuid, et tuua lugejani kohalik, vahetu ja kontrollitav kirjapanek. Nii saab teosest töökindel tugi uurijale, õpetajale ja koduloohuvilisele, kes tahab näha, kuidas aasta jaguneb sammudeks, mille üle otsustab kord vajadus, kord lootus.