Eesti haridus

„Eesti haridus” on Ilmamaa kirjastuse väljaanne, mis koondab Ado Grenzsteini artikleid ja kirjutisi, peamiselt tema tegevuse kõrgajast 19. sajandi lõpul. Kogumik sisaldab suurel hulgal ajalehes „Olevik” ilmunud tekste, aga ka brošüüre ja katkendeid muudest trükistest. Teos annab läbilõike Grenzsteini mõttemaailmast ja ajast, mil eestlaste hariduse ja kultuurilise eneseteadvuse küsimused olid esikohal. Raamat on jaotatud neljaks tsükliks, mis hõlmavad poliitika, kultuuri, pedagoogika ning reisikirjade ja välismaise elu tutvustamise teemasid.

Grenzstein pidas ajakirjandust osaks kasvatuslikust tööst. Tema kirjutistes kordub mõte, et haridus on eestlaste vaimse ja ühiskondliku arengu keskne tugisammas. Tekstid kajastavad nii toimetajaeelseid otsinguid, hilisemat poliitilise tooni tugevnemist kui ka Pariisi-perioodi, kus ta kirjeldas prantsuse ühiskonna elu ja kombeid. Autori vaated olid sageli vastuolulised: alguses selgelt rahvuslikult meelestatud, hiljem sundis venestuspoliitika teda oma positsioone ümber hindama, mis tõi kaasa kriitikat nii kaasaja kui ka järeltulijate poolt.

Ado Grenzstein (1849–1916) oli ajakirjanik, pedagoog, keeleuuendaja ja avaliku elu tegelane. Ta töötas ajalehtede „Eesti Postimees” ja „Olevik” toimetajana, oli mitmekümne raamatu autor ning tegutses luuletaja ja seltsitegelasena. Tema tööd iseloomustavad mitmekülgsed huvid, suur töövõime ja oskus väljenduda kaunilt ja selgelt. 20. sajandi alguses, poliitilise surve tõttu, lahkus ta Eestist ning asus elama Prantsusmaale, kus vahendas eestlastele teadmisi välismaa elust. Kuigi tema pärandit on hiljem sageli kritiseeritud, on Grenzstein jäänud eesti kultuuri- ja haridusloo oluliste tegelaste hulka.