Viis aastaaega

Abraham B. Jehošua romaan „Viis aastaaega“ jutustab loo ühest aastast Iisraeli perekonna elus pärast seda, kui pereisa Molcho kaotab oma naise. Romaani peategelane, kes töötab maksuametnikuna, püüab harjuda lesepõlvega ja jätkata igapäevaelu tavapärasel moel. Teose viieks jagatud aastaajaks on talv, kevad, suvi, sügis ja veel üks talv, mis sümboliseerib leina ja eluga kohanemise korduvat tsüklit. Molcho jaoks tähendab see aeg nii leppimist naise surmaga kui ka uut algust suhetes ümbritsevate inimestega, sealhulgas oma laste ja kolleegidega.

Iga aastaaja jooksul satub Molcho kokku erinevate inimestega, kelle kaudu ta hakkab taas mõistma enda vajadusi ja ootusi tulevikule. Talle pakuvad tuge ja mõtteainet kohtumised naabrite, töökaaslaste ja isegi juhuslike tuttavatega. Samal ajal püüab ta leida tasakaalu isikliku kaotuse ja praktiliste elukohustuste vahel, mis nõuavad temalt otsuste tegemist nii eraelus kui ka ametialases sfääris.

Romaan uurib üksinduse, vananemise ja lähedaste suhete teemasid, pakkudes samal ajal sissevaadet Iisraeli ühiskonda ja selle igapäevastesse rutiinidesse. Jehošua jutustab Molcho loo läbi peene huumori ja kaastundliku pilgu, näidates, kuidas inimene suudab kaotusest hoolimata leida uusi võimalusi ja tähendusi oma elule. „Viis aastaaega“ on lugu muutustest ja nende aktsepteerimisest, kuid eelkõige inimese võimest kohaneda ja jätkata elu ka pärast raskeid katsumusi.