Elajas trepi eelastmel

Aarne Rubeni romaan „Elajas trepi eelastmel” on psühholoogiliselt tihe ja süvitsi minev teos, mis kujutab ühe pealtnäha hariliku, ent sisimas heitleva indiviidi elu, keskendudes tema siseilmale, igapäevasele enesetajule ja ühiskondlikule nihestusele. Lugu järgib peategelast, noort meest, kes on küll haritud ja intelligentne, kuid jääb elus justkui kinni vahepealsesse seisundisse – seisma trepile, kust ülespoole astumiseks napib sisemist jõudu või sobivat suunda. Elu tundub talle sageli võõras, aeg-ajalt ähvardav, ja inimeseks olemine oma moraalsete ning eksistentsiaalsete raskustega ei anna hingele rahu.

Romaani stiil on teadlikult tihe, kohati lausa klaustrofoobne, peegeldades peategelase ängistust, võõrandumist ja katkematut enesevaatlust. Ruben kasutab keelelist täpsust ning kohati iroonilist või groteskset tooni, luues sel moel mitmekihilise psühholoogilise portree. Teose sündmustik ei allu klassikalise romaani loogikale; selle asemel moodustavad tähenduse korduvad kujundid, motiivid ja sisemonoloogid, mis rulluvad lahti sisemaailma muutuste kaudu. Elajas pealkirjas sümboliseerib peategelase varjatud, allasurutud tungide ja impulsside olemasolu, mida tsiviliseeritud mina pidevalt kontrolli alla püüab saada, kuid mitte alati edukalt.

Aarne Ruben on eesti kirjanik ja ajakirjanik, kelle looming keskendub sageli identiteedile, ajaloole ja indiviidi seosele ühiskonnaga. Tema varasemad teosed, nagu „Volta annab kaeblikku vilet”, on pälvinud tähelepanu kultuuriloolise haarde ja keelelise eksperimenteerimise poolest. „Elajas trepi eelastmel” esindab autori süngemat ja intiimsemat loomingulist külge, pakkudes lugejale sissevaadet kaasaegse inimese segadusse, tema moraalsetesse vastuoludesse ja soovi leida tähendus maailmas, mis seda alati ei paku. See on romaan neile, kes hindavad sügavamat eksistentsiaalset kihistust ja kirjanduslikku eneseuurimist.