Linnukaupleja. Tundmatu kunstniku maal. 2 armastusromaani

Aarne Biini teos „Linnukaupleja. Tundmatu kunstniku maal“ sisaldab kahte romaani, mille siduvaks teljeks ei ole ühine tegevustik ega tegelased, vaid armastuse kujutamine olukordades, kus selle tähendus ei ole üheselt määratletav. Mõlemad lood asetuvad keskkonda, kus tunnetel on oma kaal, aga selgepiirilisus puudub. „Linnukauplejas“ jälgitakse peategelast, kelle kokkupuuted ümbritsevaga kujunevad osaliselt suhteks ja osaliselt eemaldumiseks. Lugu ei keskendu pelgalt tundele, vaid ka selle väljendamisraskusele ning võimalusele, et armastus võib olla midagi muud, kui alguses tundub.

Teises romaanis, „Tundmatu kunstniku maal“, on keskmes loojaisik, kelle eneseleidmine põimub järk-järgult välja joonistuva kiindumuse looga. Kunstnik ei esine sümbolina, vaid isikuna, kelle kaudu uuritakse seoseid loovuse ja läheduse vahel. Maal, mis annab loole nime, ei ole pelgalt ese ega süžeeelement, vaid ajend, mille kaudu hakatakse ümber hindama suhteid ja kujutlusi. Mõlemad romaanid liiguvad pigem tasase, peaaegu märkamatult muutuva rütmiga, lastes sündmustel kasvada rohkem seesmiselt kui tegevuse kaudu.

Biin ei paku lugemisel tuge emotsionaalse kulminatsiooni ega moraalse selguse näol. Armastust ei esitata ei lahendusena ega probleemina, vaid nähtusena, mille olemasolu loob uusi küsimusi. Lugeja asetatakse vaatleja positsiooni, kus otsustamine, mida loetust välja lugeda, ei ole määratud autori, vaid hetke ja lugeja enda kogemuse kaudu.