Kultuurilugu 2. osa

Aare Laanemäe „Kultuurilugu 2. osa” jätkab ülevaadet lääne kultuuriloost, alustades sealt, kus esimene köide pooleli jäi – renessansi lõppfaasist. Teine osa hõlmab kolme suurt ja iseloomulikku kultuuriperioodi: barokki, valgustusaega ja romantismi. Iga ajastu käsitlus keskendub nii ideelisele kui ka kunstilisele väljendusele, avades lugejale mõtteviise, mis kujundasid tolleaegset ühiskonda, kunsti, teadust ja igapäevaelu. Laanemäe toob esile kultuuri sisemised arengujooned ja ajaloolise tausta, rõhutades eri distsipliinide — filosoofia, kirjanduse, muusika, arhitektuuri ja maalikunsti — omavahelist seotust.

Barokkajastut iseloomustab autor võimu, religiooni ja tunde väljendamise ülevoolavus, kus kunst ja arhitektuur allusid suuresti ideoloogilistele ja teatraalsetele eesmärkidele. Valgustusaega näeb Laanemäe kui mõistuse ja ratsionaalsuse esiletõusu perioodi, mis pani aluse kaasaegsele teadusele ja demokraatlikele ideaalidele. Romantism aga kujutab endast pööret subjektiivse eneseväljenduse, looduse ja tunde poole, astudes vastu valgustusajastu kuivale mõistuslikkusele. Igas peatükis käsitletakse ka olulisi kultuuritegelasi ja nende panust oma ajastu mõttelukku.

Aare Laanemäe (1942–2000) oli kultuuriloolane, õppejõud ja autor, kes pühendus kultuuri ja ideede ajaloo mõtestamisele. Ta töötas Tallinna Tehnikaülikoolis ja oli tuntud kui selge ja süsteemse õpetamisstiiliga lektor. „Kultuuriloo” kahes köites võtab ta kokku lääne kultuuripärandi olulised etapid, esitades neid loogilises ja haaravas vormis. Tema käsitlusviis ühendab ajaloolise täpsuse ja kultuurilise üldistusvõime, mistõttu sobib teos nii õpikuks kõrgkoolis kui ka iseseisvaks lugemiseks neile, kes soovivad mõista kultuurinähtuste tausta ja arengut.