Kulturoloogia

Aare Laanemäe teos „Kulturoloogia” on mahukas ja süsteemne sissevaade kultuuri uurimise interdistsiplinaarsesse valdkonda, kus kohtuvad filosoofia, semiootika, ajalugu, sotsioloogia, esteetika ja paljud teised humanitaar- ja sotsiaalteadused. Raamat on üles ehitatud käsiraamatuna, mille eesmärk on pakkuda lugejale terviklikku ülevaadet kultuuri mõistest, selle erinevatest käsitlusviisidest ning kultuurinähtuste analüüsi võimalustest. Tegu on esimese eestikeelse õpikuga, mis koondab kulturoloogia mõistevälja süstemaatiliselt ja eestikeskses akadeemilises kontekstis, olles mõeldud eelkõige kõrgkoolide üliõpilastele, kuid sobides ka laiemale haritud lugejaskonnale, kes soovib mõtestada kultuuri kui tähenduste süsteemi.

Raamatus käsitletakse kultuuri erinevaid definitsioone ja arenguetappe, pöörates tähelepanu nii kultuuri materiaalsele kui ka vaimsele mõõtmele. Laanemäe avab kultuuri struktuurset ülesehitust ja toimimismehhanisme, selgitades näiteks kultuuriteksti, -koodi ja -märgi mõisteid ning kultuuri kui kommunikatsioonisüsteemi rolli. Eraldi rõhuasetus on kultuuridevahelisel suhtlusel, globaliseerumisel ja kultuurilisel identiteedil. Autor toob näiteid erinevatest kultuuriruumidest, toetudes nii Lääne filosoofiale kui ka ida mõtteloo allikatele. Läbi teoreetilise raamistiku suunab raamat lugejat vaatlema kultuuri kui avatud, pidevas muutumises olevat süsteemi, mille mõistmine eeldab kriitilist mõtlemist ja mitmetasandilist analüüsi.

Aare Laanemäe (1952–2014) oli eesti kultuuriloolane, filosoof ja õppejõud, kes tegeles pikaajaliselt kulturoloogia ja esteetika õpetamise ja uurimisega. Tema töö on jätnud olulise jälje Eesti akadeemilisse kultuuridiskussiooni, püüdes luua mõistelise ja metoodilise raamistiku, mille abil on võimalik mõista nii ajaloolisi kui ka kaasaegseid kultuurinähtusi. „Kulturoloogia” esindab tema elutööd koondavas vormis, olles ühtaegu teaduslik käsitlus ja õppevahend. Laanemäe kirjutamislaad on selge, kuid sisutihe, pakkudes lugejale mõtteainet nii filosoofilisel, teoreetilisel kui praktilisel tasandil. Teos on oluline verstapost Eesti humanitaarteadustes, sillutades teed kultuuri mõtestamisele kui teaduslikule ja ühiskondlikule tegevusele.