Motoristi päevik. Pärsia lahe heietused. 1988-1989

„Motoristi päevik. Pärsia lahe heietused. 1988–1989“ on Aare Kristoforos Arndti isiklike märkmete põhjal koostatud dokumentaalne jutustus, mis heidab pilgu ühe eestlasest mehe argi- ja sisemaailma kaugel kodust, ajas ja ruumis, kus kohtuvad töö, kultuuriline võõrandumine ning eksistentsiaalsed küsimused. Päeviku vormis teoses kirjeldab autor oma elu Pärsia lahe ääres, tõenäoliselt töökomandeeringus viibides, ning peegeldab samal ajal elu absurdi, üksindust ja vaimset enesevaatlust. Lood ja heietused moodustavad tiheda võrgustiku, milles päevapoliitika ja logistika vahelduvad isiklike mõtete ja kultuuriliste tähelepanekutega.

Raamat on eeskätt sisekaemuslik, pakkudes edasi pigem meeleolu kui kronoloogilist sündmustikku. Arndt mõtiskleb nii oma päritolu kui olemise üle, peegeldades kontrasti Eesti ja Lähis-Ida maailma vahel. Tundlikult kirjeldab ta tühjust ja võõrandumist, mis kaasneb rutiinse töö ja kultuurilise nihkega, aga ka sisemist rännakut, mille selline keskkond võib esile kutsuda. Igapäevaste kirjelduste kõrvale kerkivad filosoofilised ja kohati iroonilised tähelepanekud tööeetikast, rahvusvahelistest suhetest ja inimsuhete mehhanismidest. Autor ei püüa anda vastuseid, vaid pigem mõtestab kogetut läbi isikliku vaatevinkli.

Aare Kristoforos Arndt on eesti autor, kes on avaldanud mitmeid kirjutisi, milles põimuvad isiklik kogemus, ühiskondlikud kommentaarid ja kultuurilised nihked. Tema tekstid on sageli meditatiivsed ja introspektiivsed, vältides üheselt mõistetavaid seisukohti. „Motoristi päevik“ kuulub tema eseistlikumasse loominguossa ning kajastab autorile omast võimet vaadelda maailma nii seestpoolt kui distantsilt. Tegemist on tekstiga, mis pakub lugejale rahulikku, kuid kihilist sissevaadet ajastusse ja inimeseks olemise tundlikku mõõdet kaugelt vaatepunktist.