Tulemees. Trimmer

Hint ise sellest, mis teda seda raamatut kirjutama ajendas:
"Jooni Eesti mereasjanduse minevikust"kirjutab: "Purjek "Johannes" laadis 1897. a. sügisel Riias metsamaterjali Inglismaale Grangemouthi sadamasse viimiseks. Laeval oli teenistuses ka noor Kihnu meremees laevapoiss Jaan Umb. Päev enne väljasõitu kadus laevast Umb, viies endaga kaasa paki purjeriiet ja mõnda meeskonna isiklikust varandusest ... Kuna samal ajal viibis Riias üks väike Kihnu rannalaev, siis arvati, et ehk põgenik varjab end seal. Otsides leitigi Umb Kihnu laevast ja toodi koos varastatud kraamiga "Johannese" peale tagasi. Johannes" sõitis välja. Kuna sel ajal kombed olid üldiselt tooremad kui nüüd, siis ei lepitud sellega, et poisile anti tubli keretäis, vaid talle seoti köis ümber keha ja visati siis üle poordi, lastes teda korduvalt laeva sõidu ajal trossiga meres laeva järel lohiseda. Toiduks anti süüdlasele kartulikoori ja kiusati ka muidu iga moodi. 6. okt. seisis Umb, kes oli kapteni vahis, laeva tekil. Nähes, et kapten lähenes, kartis ta vist mingit uut vintsutust, haaras lähedal oleva kirve ja lõi sellega kapteni surnuks. Laiba heitis ta üle parda. Selle järele surmas ta samuti kirvega roolimadruse ja neli laevameest, kes magasid madruste ruhvis. Ellu jäi ainult laeva tüürimees, ehk küll raskesti haavatult. Paati alla lastes unustas Umb aga paadi põhjas olevale augule korgi ette panna. Seda nähes hakkas Umb laeva tagasi ronima. Haavatud tüürimees oli aga vahepeal oma kajutist välja tulnud, ja nähes Umbi üle parda ronivat, haaras kaika ja lõi mõrvarile pähe, kes uimasena langes tekile. Umbi kinni sidudes ei suutnud haavatud tüürimees ometi laevaga oma jõul kuhugi minna. Nii leidis üks Rootsi aurik abitult laineil kiikuva "Johannese" ja viis selle Kopenhaageni sadamasse. Siit sõitis laev uue meeskonna Eestist kohale jõudes edasi Inglismaale. Taani kohus mõistis mõrvari õigeks, kuid Peterburis mõistis kohus Umbi Siberisse sunnitööle."
Mõnelgi puhul kaldutakse meremeeste elu purjelaevade ajastul tagantjärele romantiseerima-ilustama. Siis olnud "puust laevad ja rauast mehed" jne. Ka kirves on rauast, kuid Kihnu noor meremees ei haaranud seda pihku mitte mereromantika pärast.