Silikaatkaubad
Silikaatkaubad
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused: Endine raamatukogu raamat
- Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeerium | 1982
- 64 lk | Pehmekaaneline | 130 x 200 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
Õppevahend käsitleb silikaatkaupu kui üht tööstuskaupade suurt rühma, mille alla koonduvad olmetarbed ja ehitusmaterjalid savist, klaasist ja teiste ränisisaldusega toorainete baasil. Raamat avab mõisted ja põhikomponendid, määratleb silikaatmaterjalide füüsikalised ning keemilised omadused ning seob need kaupade tuvastamisega müügitöös. Sisu liigendab teemad keraamika, portselani, fajanssi ja kivimassi nõudeks ning keraamilisteks ehitusmaterjalideks, mille hulgas on plaadid, torud ja tellised. Klaasitoodete peatükid kirjeldavad tarbeklaasi, lehtklaasi ja pakendiklaasi kasutusvaldkondi. Eraldi käsitlus on emailil ja emaljeeritud nõudel, kus esitatakse katete otstarve ja kulumiskindlusega seotud riskid. Läbilõiget toetavad defektide tüübid, sorteerimis- ja märgistusreeglid ning praktilised kontrollvõtted, mille abil müüja ja õppur saavad hinnata toote sobivust.
Teos kirjeldab tootmise põhietappe nii savipõhiste kui ka klaaspõhiste kaupade puhul: tooraine ettevalmistus, vormimine, kuivatus ja põletus keraamikas; sulatus, vormimine ja jahutus klaasis; katete pealekandmine ning järelkuumutus emaljeeritud nõudel. Kirjeldused on suunatud kaubandustehnikumi õpilasele ja noorele müügispetsialistile, kes vajab selget seost tehnoloogiliste protsesside, kvaliteeditunnuste ja sortimendi vahel. Näidatakse, kuidas tootmistsükkel kujundab tugevust, poorsust, klaarust, termilise shock’i taluvust ja glasuuri omadusi, ning kuidas need näitajad mõjutavad hooldust, pesu- ja desinfitseerimisvõtteid ning müügijuhendamist. Kokkuvõtlikud tabelid ja lihtsad töövõtted aitavad eristada portselani fajansist, hinnata klaasi pinnavigu, lugeda tehase- ja sortimärgist ning vältida laos ja transpordil tekkivaid kahjustusi.
Esisõna täpsustab, et õppevahend on koostatud kaubandustehnikumi tööstuskaupade tundmise kursusele ning arvestab vastava õppeaine programmi nõudeid. Sellest kasvab välja metoodiline kasutusviis: peatükkide lõikes saab korraldada praktikume toote äratundmiseks, kvaliteedi visuaalseks kontrolliks ja defektide dokumenteerimiseks; tunnis saab siduda sortimendikirjelduse hinnainfo, ladustamise ja tarneahela põhimõistetega; iseseisva tööna saab koostada poe- või lao-esitluse, mis seob märgistuse ja hooldussoovitused konkreetsete kaubagruppidega. Raamat teenib seega ühtaegu baasteadmiste kogumikuna ja töövihikulaadse käsiraamatuna, mis aitab kujundada kutseoskusi müügipinnal, laos ja õppepraktikal, andes süsteemse raamistiku silikaatkaupade eristamiseks, kirjeldamiseks ja pädeva kliendinõustamise toetamiseks.
