Tõde ja õigus 5. osa

„Tõde ja õigus” viies osa lõpetab A. H. Tammsaare suurromaani tsükli, mis on eesti kirjanduse üks keskseid teoseid. Selles köites põimuvad eelnevate osade teemad ja motiivid lõplikuks kokkuvõtteks, mille keskmes on Indreku ja Tiina lugu. Aja kulg ja elus tehtud valikud on muutnud tegelasi, kuid nende eksistentsiaalsed otsingud jäävad samaks – kuidas leida tasakaalu tõe ja õiguse, isikliku õnne ja teiste inimeste kannatuste vahel. Viies osa asetab Indreku silmitsi elu ja armastuse paratamatustega, mille kaudu peegelduvad ka kogu romaanisarja üldised küsimused.

Tegevuse kulminatsiooniks saab Indreku ja Tiina suhe, mis pakub lunastust, kuid ka alistumist. Hetk, mil Indrek viib Tiina Vargamäele, on tähenduslik tagasipöördumine romaanitsükli algusesse. Andres ja Krõõt, kes kord samal kohal seistes alustasid oma elu, seovad ühe põlvkonna alguse ja teise lõpu. Sel moel loob autor ringi, kus minevik ja olevik sulanduvad kokku, andes kogu sarjale tervikliku vormi. Viimane osa ei paku selget ega lihtsat lahendust, vaid pigem rahu ja mõistmise tunnetust – mõistmist, et elu käibki kannatuste ja õnne vaheldumises.

A. H. Tammsaare (1878–1940) on eesti kirjanduse klassik, kelle loomingus „Tõde ja õigus” on keskne teos. Viieosaline romaan jälgib Vargamäe Andrese ja tema järeltulijate elu, põimides endas eestlaste rahvuslikke, ühiskondlikke ja filosoofilisi küsimusi. Tammsaare on loonud pildi, kus üksiku inimese saatus ja püüdlused asetuvad laiemasse ajaloolisse ja kultuurilisse konteksti. „Tõde ja õigus” viies osa lõpetab selle suurejoonelise loo, andes sellele mõtliku ja poeetilise lõppakordi, mis kinnistab Tammsaare koha maailma realistliku kirjanduse meistrite seas.