Tõde ja õigus 5. osa

„Tõde ja õigus“ viies osa lõpetab A. H. Tammsaare suurteose, koondades kokku motiivid ja teemad, mis on kogu romaanisarja vältel esile kerkinud. Selles raamatus jõuab Indreku elukäik oma lõpplahendusteni. Kui varasemates osades olid keskmes töö, vaimsed otsingud ja ühiskondlikud pinged, siis viies osa toob esile leppimise ja arusaamise elu paratamatustest. Indrek seisab silmitsi nii isiklike suhete kui ka üldisemate elu küsimustega, mis vormuvad tema sisemiste kõhkluste ja kahtluste kaudu. Teos võtab kokku pika arutelu tõe ja õiguse üle, pakkudes samas ka sümboolse tagasipöördumise Vargamäele.

Sündmustikus on oluline Indreku ja Tiina liit, mille kaudu jutustus seob kokku mineviku ja tuleviku. Andres ja Krõõda kunagine teekond Vargamäele leiab peegelduse Indreku ja Tiina käigust, luues romaanile ringstruktuuri. Elu raskused, inimestevahelised konfliktid ja lootuse haprus ei kao kuhugi, kuid neid saadab teatud alistumine ja arusaam, et õnn ja kannatus käivad alati käsikäes. Lõpuosa sügavus seisneb selles, et Tammsaare ei paku lihtsaid lahendusi, vaid esitab elu tervikuna koos selle vastuolude ja paratamatustega. Nii muutub viies osa filosoofiliseks kokkuvõtteks, mis annab kogu sarjale lõpliku mõõtme.

Anton Hansen Tammsaare (1878–1940) on eesti kirjanduse suurkuju, kelle looming on keskendunud inimese ja ühiskonna suhetele, elu mõtte otsingutele ja tõe ning õiguse probleemile. Tema romaanitsükkel „Tõde ja õigus“ kuulub eesti kirjandusklassika tuumikusse ning on pälvinud püsiva koha ka maailmakirjanduse kontekstis. Tammsaare kasvas üles Järvamaal, mille maastikud ja eluolud leidsid tee tema loomingusse. Tema teosed seovad realistliku kujutuse sügava filosoofilise sisuga, mis on teinud temast mõtleja ja kirjaniku, kelle loominguline pärand kõnetab lugejaid tänaseni. „Tõde ja õigus“ viimane osa kinnistab tema rolli kui eesti kirjanduse kõige mõjukamat autorit.