Tõde ja õigus 4. osa

Romaani neljas osa tõstab tegevuse linna ja seab keskmesse Indreku ning Karini abielu. Teos jälgib, kuidas kodu ja elukorraldus ei püsi üksnes tundel, vaid vajab kokkuleppeid, rahaasjade selgust ja usaldust. Indrek püüab hoida oma õiglustunnet ja isiklikku tõeotsingut, kuid argipäev surub need läbi üürikorterite, töökoha ja naabrite pilgu. Karin ootab mehelt kindlust ja tähelepanu, aga näeb üha enam tema kõhklusi. Vestlused venivad vaidlusteks, vaikused muutuvad tõenditeks. Linn ei ole pelk taust: tänavad, ametiasutused ja trepikojad raamivad iga sammu ja annavad tülidele kaalu. Raamat ei otsi üht suurt sündmust, vaid näitab, kuidas väiksed otsused ja ütlemata sõnad kuhjuvad ning kujundavad abielu kulgu.

Kogumik näitab, kuidas „tõde“ ja „õigus“ liiguvad era- ja avaliku elu piiril. Tegelased esitavad teineteisele väiteid nagu kohtusaalis, kuid lõplikku kohtuotsust ei tule. Seadus lubab üht, südametunnistus nõuab teist. Raha toob võimaluse, aga ka sidemeid, mille üle peab aru pidama. Raamat valib tiheda dialoogi ja mõttekäigud, mis lasevad lugejal jälgida otsuste sündi. Lapsest, töödest või korteri vahetusest olulisemaks osutub küsimus, kuidas inimene sõnastab iseenda mõõdupuu. Neljas osa liidab seniste köidete kogemuse ja suunab pilgu sissepoole: kas õiglus on teiste pilk või omaenda otsus; kas tõde on arutelu tulemus või vaikne kokkulepe endaga. Nii moodustub tervik, kus kodune tüli ja linnakära on üks ja sama proovikivi.

A. H. Tammsaare (Anton Hansen Tammsaare) oli eesti proosakirjanik, kelle loomingu kese on viieköiteline „Tõde ja õigus“. Autor alustas ajakirjanduses, kirjutas jutustusi ja romaane ning kujundas eesti kirjanduskeelele kindla jutustamislaadi. Ta elas ja töötas Tallinnas ning kirjutas ka esseid ja portreelugusid. Tema tekstides põimuvad ühiskondlik vaatlus, vaimne kõhklus ja täpne kõnepruuk. Tammsaare on kirjandusloos autor, kes näitab inimest olukorras, kus välised normid ja sisemised mõõdud lähevad lahku. Sama joon jookseb läbi pentaloogia ning hoiab neljandas osas fookust koduse elu ja avaliku eetika ristumiskohal. Kirjaniku pärand kõneleb endiselt, sest ta esitab küsimusi, millele vastamine ei allu ühe ajastu reeglitele ega ühele ametlikule seisukohale.