Publitsistika. 1926-1940 3. osa

„A. H. Tammsaare. Publitsistika. 1926–1940. 3. osa” koondab eesti kirjandusklassiku Anton Hansen Tammsaare hilise loominguperioodi ajaleheartikleid, repliike, mõtteavaldusi ja esseid, mis ilmusid peamiselt ajakirjanduses. Tegemist on kolmanda ja ühtlasi viimase köitega publitsistikale pühendatud kogumike sarjas, mille eesmärk on avada Tammsaare mõttemaailma väljaspool ilukirjandust. Selles kogumikus avaldatud tekstid pärinevad ajast, mil Eesti Vabariik seisis silmitsi sotsiaalsete pingete, poliitiliste ümberkorralduste ja kasvava ebakindlusega rahvusvahelisel areenil. Tammsaare käsitlusviis jääb seejuures alati tähelepanelikuks, tasakaalukaks ja mõtestatuks.

Kogumikus avalduvad mitmed korduvad teemad: rahvuse ja iseseisvuse tähendus, hariduse ja kultuuri roll ühiskonnas, eetika ja õiglustunne, aga ka sõna vastutus. Tammsaare pole päevapoliitiline autor, kuid ta reageerib teraselt oma aja ühiskondlikele murekohtadele, olles kriitiline nii pealiskaudse idealismi kui kitsarinnalise pragmaatika suhtes. Tema tekstides peegelduvad filosoofilised mõttekäigud ja sügav mure inimese vaimse arengu pärast. Ta ei moraliseeri, vaid kutsub lugejat kaasa mõtlema, kasutades sageli iroonilist, ent sügavalt inimlikku tooni. Paljud tekstid on suunatud haritlaskonnale, kellelt ta ootab vastutustunnet ja selgroogu rahvusliku vaimsuse hoidmisel.

Anton Hansen Tammsaare (1878–1940) on tuntud eelkõige oma romaanide, eeskätt „Tõde ja õigus” sarja autorina, kuid tema publitsistika avab teistsuguse, otseühiskonda kõnetava külje. 1926–1940 kirjutatud artiklid kajastavad kirjaniku huvi ühiskondlike, kultuuriliste ja vaimsete küsimuste vastu ajastul, mil Eesti seisis murranguliste valikute ees. Tammsaare ei kirjutanud mitte selleks, et õpetada, vaid selleks, et panna lugejat mõtlema. Tema publitsistika jääb ajakohaseks ka tänapäeval, kuna käsitletud teemad – eetika, vabadus, vastutus – ületavad konkreetse ajastu piirid ning kutsuvad arutlema ka tänases kontekstis.