A. H. Tammsaare muuseum
A. H. Tammsaare muuseum
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Eesti Raamat | 1978
- 36 lk | Pehmekaaneline | 165 x 200 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
Raamat „A. H. Tammsaare muuseum“ on sisuliselt ülevaateteos, mis tutvustab Tammsaare-Vargamäe memoriaalmuuseumi ajalugu, eksponaate ja nende kaudu ka kirjaniku elu ja loomingu olulisemaid sõlmpunkte. Teos seob endas ajaloolise ja kultuurilise dokumentatsiooni, pakkudes pilguheidu nii Tammsaare perekondlikule taustale kui ka kirjanduslikule pärandile, millele Vargamäe kui koht on olnud nii vaimne kui reaalne lähtekoht. Käsitlus on üles ehitatud muuseumiekspositsiooni loogikat järgides, liikudes ruumist ruumi, esemelt esemele, võimaldades lugejal kujutleda ruumilist kogemust ja tajuda selle kaudu Tammsaare elu ning teoste seoseid elukeskkonnaga.
Muuseumi tutvustuses on keskseks Tammsaare lapsepõlvekodu Albu vallas Järvamaal, mis hiljem restaureeriti ning muudeti kirjaniku elutöö tähiseks. Kirjeldatakse taluhooneid, sisustust, dokumente ja esemeid, millest mitmed on seotud konkreetselt romaanitsükliga „Tõde ja õigus“. Samuti antakse ülevaade muuseumi asutamisest, selle eesmärkidest ja rollist Eesti kultuuriloos. Tekstist kumab läbi toonane nõukogudeaegne ideoloogiline taust, kuid samal ajal säilib ka siiras püüdlus mõtestada Tammsaare fenomeni nii ajaloolise isiku kui kirjandusliku suurkujuna. Tegu on pigem hariva kui esteetilise raamatuga, mille eesmärk on vahendada teadmisi ja luua sidet lugeja ning kultuurimälestise vahel.
Anton Hansen Tammsaare (1878–1940) on Eesti kirjandusklassik, kelle loomingus ühenduvad filosoofiline üldistusvõime, psühholoogiline peenus ja rahvalik kõnepruuk. Tema viieosaline romaanitsükkel „Tõde ja õigus“ on eesti kirjanduse nurgakivi, milles peegelduvad nii eksistentsiaalsed kui sotsiaalsed küsimused. Vargamäe, tema sünnikodu, on saanud omamoodi rahvuslikuks sümboliks – paigaks, kust algas teekond, mis viis suurte ideede ja üldistusteni. Muuseumiraamat aitab seda teekonda taaselustada, luues silla mineviku, kirjaniku ja lugeja vahele ajaloolise ruumi kaudu, millel on tähenduslik koht nii isiklikus kui rahvuslikus mälus.
