Miniatuure, novelle, jutustusi

Kogumik „Miniatuure, novelle, jutustusi” koondab A. H. Tammsaare lühemaid proosatekste, mis pakuvad läbilõiget tema varasest loomingust ja ideelise kujunemise teekonnast. Valimikus leidub nii minivormis meeleolupilte kui ka tihedama psühholoogilise ülesehitusega novelle ja jutustusi. Need tekstid käsitlevad inimest erinevates olukordades: moraalsete dilemmade ees, armastuse ja üksinduse vaheldumises, töö ja lootuste vahel. Paljudes lugudes peegelduvad ajastu sotsiaalsed vastuolud ning autori huvi inimese sisemaailma ja selle komplitseerituse vastu.

Erinevalt Tammsaare hilisematest suurvormidest, nagu „Tõde ja õigus”, on siinse kogu lood kompaktsemad ja sageli ka eksperimenteerivamad. Lühikesed vormid võimaldavad autoril keskenduda konkreetsele momendile või mõtteseisundile, tuues esile detailsed olustikukirjeldused, iroonilise vaatenurga või eksistentsiaalse motiivi. Jutustustes kohtab nii sümbolistlikke kui realistlikke jooni, mis vahelduvad jutustava lihtsuse ja mõttetihedusega. Mõnes tekstis ilmneb Tammsaarele omane vaimne iroonia, teises aga tõsimeelne sotsiaalne kriitika. Ühtekokku moodustub mitmekihiline pilt ühiskonnast ja üksikisikust selle sees.

A. H. Tammsaare, kodanikunimega Anton Hansen, oli eesti kirjanduse suurkuju, kelle looming ulatub modernismist realismi ja kelle mõju eesti kultuurile on olnud määrav. Tema varasemates tekstides peegelduvad nii 19. sajandi lõpukümnendite kui 20. sajandi alguse vaimsed otsingud ja kirjanduslikud mõjutused. Tammsaare tundlikkus keele, inimese ja ühiskonna vastu avaldub ka tema miniatuurides ja novellides, milles võib juba aimata neid põhiteemasid, mis hiljem võtavad kuju tema monumentaalsetes romaanides. See kogumik avab ukse tema loomingu kergemini haaratavasse, ent samavõrd sisukasse külge.