Kõrboja peremees

A. H. Tammsaare romaan „Kõrboja peremees” on üks tema olulisemaid teoseid, kus psühholoogiline sügavus põimub ühiskondlike oludega. Loo keskmes on Katku Villu, kes naaseb vanglast ja püüab leida uut kohta nii iseenda kui ka kogukonna silmis. Tema tormakus, otsustusvõimetus ja liigne uhkus viivad aga järjest süvenevate tragöödiateni, mis mõjutavad otseselt ka teda ümbritsevaid naisi. Romaan näitab, kuidas ühe inimese iseloomujooned ja valikud võivad kaasa tuua pöördumatuid tagajärgi nii tema enda kui ka lähedaste elus.

Villu teod seovad tema saatusega kaks naist – Sauna-Eevi, kellele ta on lapse isa, ja Anna, julge ning mõistuspärane naine, kes seisab Kõrboja talu tuleviku eesotsas. Isa ja poja vastasseis, kus põrkuvad konservatiivsus ja uuendusmeelsus, muudab olukorra veelgi keerulisemaks. Villu traagiline lõpp ei lõpeta siiski lugu, sest naised võtavad enda kanda vastutuse ja loovad uue alguse. Anna, kes võtab enda juurde Eevi ja lapse, näitab, et elu jätkub ka kaotuste kiuste ning et uue Kõrboja peremehe kasvamine saab võimalikuks tänu naiste visadusele ja leppimisvõimele. Romaan tõstab esile inimlikud dilemmad, armastuse ja uhkuse vastuolud ning külakogukonna alalhoidlikkuse mõju üksikisikule.

Anton Hansen Tammsaare (1878–1940) oli eesti kirjanduse suurkuju, kelle loomingus on kesksel kohal inimese sisemised võitlused ja suhe ühiskonnaga. Teda tuntakse ennekõike romaanitsükli „Tõde ja õigus” autorina, kuid ka „Kõrboja peremees” on oluline näide tema psühholoogilise realismi meistrioskustest. Tammsaare oli sügav inimesetundja, kes suutis oma tegelased kujutada eluliselt ja usutavalt, paljastades nende nõrkusi ja tugevusi. Tema teosed on aidanud kujundada eesti kirjanduse enesekuvandit ja andnud lugejatele teemasid, mis on aktuaalsed ka tänapäeval – alates eneseleidmisest kuni väärtuste ja põlvkondade konfliktideni.