Kõrboja peremees

A. H. Tammsaare romaan „Kõrboja peremees“ kuulub eesti kirjanduse 20. sajandi alguse tähtteoste hulka. Lugu keskendub kahe peategelase, Anna ja Villu, eluteede ristumisele ning nende katsumustele, mis on tihedalt seotud Kõrboja talu ja seda ümbritseva kogukonnaga. Anna, haritud ja iseseisev naine, naaseb maale, et võtta üle lapsepõlvekodu, ent tema püüdlused põrkavad nii patriarhaalse maailmavaate kui ka isiklike sisemiste vastuolude vastu. Villu, traagilise minevikuga noormees, seisab silmitsi oma süükoorma, ühiskondliku halvakspanu ja enesehaletsusega. Nende kahe vahel kujuneb keerukas, vastuoluline suhe, mille dünaamika avaldab mõju kogu Kõrboja elukorraldusele.

Romaani temaatika haarab laiemalt identiteeti, süüd ja lunastust, aga ka maa ja linna, mehe ja naise, üksikisiku ja kogukonna vahelisi pingeid. Tammsaare ei paku lihtsaid vastuseid – tegelaste sisemonoloogid ja käitumismustrid avavad nende mitmetasandilist siseelu, mis on tugevalt seotud nende sotsiaalse taustaga. Realistlikule alusele toetudes kannab teos romantilisi ja idealistlikke jooni, eriti Anna karakteri kaudu, kelle soov muuta midagi oluliselt ja püsivalt on põimunud isikliku kaotuse ja vaikiva leppimisega. Talu kui koht ja sümbol muutub romaani jooksul võitlustandriks, mille kaudu peegelduvad kogu ajastu väärtuskonfliktid.

Anton Hansen Tammsaare (1878–1940) on eesti kirjandusklassika kesksemaid autoreid, kelle looming käsitleb inimeksistentsi kõiki kihistusi – alates igapäevasest toimetulekust kuni filosoofiliste üldistusteni. „Kõrboja peremees“ on üks tema varasemaid pikemaid proosateoseid pärast lühemaid novelle ja jutustusi ning eelnes monumentaalsele „Tõe ja õiguse“ sarjale. Tegu on romaaniga, milles on tunda nii Noor-Eesti liikumise mõju kui ka autori isiklikke otsinguid ühiskondlikult tähendusrikka kirjanduse suunas. Teos sai kohe pärast ilmumist laialdast tähelepanu ning on siiani jäänud eesti kirjanduse olulisteks verstapostideks, mida tõlgendatakse ja tõstetakse esile ka 21. sajandil.