Kirjad tütrele

„Kirjad tütrele” koondab A. H. Tammsaare kirjad, mille ta kirjutas aastatel 1935–1939 oma tütrele Riitale. Enamasti on need saadetud Narva-Jõesuusse, kus puhkas abikaasa Käthe koos lastega, samal ajal kui kirjanik ise jäi tööle Tallinnasse. Erandlikult viibis Tammsaare 1936. aasta suvel pikemalt ka pere seltsis Narva-Jõesuus. Kirjad avavad kirjaniku isiklikumat ja intiimsemat külge – need on ühtaegu nii isa murelikud ja hoolivad pöördumised tütre poole kui ka laiemad arutelud kirjanduse, kultuuri ja ühiskonna teemadel. Seetõttu on teos väärtuslik allikas, mis lisab olulise kihistuse Tammsaare isiksuse mõistmisel.

Kirjadest ilmneb Tammsaare kui range, kuid hoolitseva isa kuvand. Ta osales aktiivselt oma tütre kooliteel, aitas õppimisel, käis koos teatris ja luges raamatuid, pakkudes seeläbi oma lastel haridust, mis ületas kooli ametlikku õppekava. Jalutuskäikudel antud looduslood ja kodus seatud kasvatustõed toovad esile tema püüde kujundada lapsi sisemiselt harituks, mitte ainult vormiliselt koolitatud inimesteks. Põhimõte „käitu kodus nagu kuninga juures, siis käitud kuninga juures nagu kodus” iseloomustab tema kasvatuslaadi, milles põimusid väärikus, distsipliin ja vaimse arengu tähtsustamine. Raamat on illustreeritud fotodega, mis toetavad kirjade isiklikku ja ajaloolist väärtust.

A. H. Tammsaare (1878–1940) oli eesti kirjanduse suurkuju, kelle looming, eriti romaanitsükkel „Tõde ja õigus”, on kujundanud kogu eesti kultuurilugu. Tema teostes põimuvad ühiskonna kriitiline vaatlus, psühholoogiline täpsus ja filosoofiline sügavus. Avalikust elust pigem eemale hoidnud Tammsaare leidis oma põhilise eneseväljenduse kirjanduses, kuid „Kirjad tütrele” avavad teda ka eraisikuna – isana ja abikaasana. Need kirjad annavad lugejale harukordse võimaluse piiluda kirjaniku isiklikku maailma, kus mõtisklused kirjandusest ja elust põimuvad igapäevase armastuse ja murega oma pere pärast.