Kaks paari ja üksainus. Ning teised jutustused

A. H. Tammsaare jutukogumik „Kaks paari ja üksainus. Ning teised jutustused“ sisaldab valiku autori varasemast proosast, kus on juba tunda neid teemasid ja stiilivõtteid, mis kujundavad hiljem tema romaaniloomingu tuuma. Pealkirjaga jutt, „Kaks paari ja üksainus“, on teravmeelne ja samas mõtlik lugu inimsuhetest, armastuse tähendusest ja valikutest, millel on ettearvamatud tagajärjed. Läbi dialoogide ja karakterite sisemonoloogide avab Tammsaare inimese sisemise kõhkluse, enesepettuse ja ootuse, mis põimuvad sageli ühiskondlike normide ja juhusemängudega.

Kogumikus leiduvad jutustused käsitlevad mitmekesist tegelaskonda: haritlasi ja talupoegi, vaeseid ja unistajaid, armastajaid ja üksildasi. Ühine nimetaja on Tammsaarele omane võime näha inimese hingeelu läbi humoorika, ent tihti ka mõrkjatoonilise vaate. Tegu ei ole pelgalt karakteri- või sündmusekeskse kirjandusega, vaid mõtisklustega elu mõistmise ja seletamatuse üle. Lood kulgevad rahulikus tempos, pakkudes ruumi tunnetusele ja mõttelisele süvenemisele, kus väline tegevus on sageli vähem oluline kui seesmised nihked. Jutud peegeldavad ka 20. sajandi alguse Eesti ühiskonna murranguid ja sotsiaalset liikumist.

A. H. Tammsaare (1878–1940) on eesti kirjanduse suurkuju, kelle loomingu keskmes on alati olnud inimene oma keerukuses, kahtlustes ja püüdlustes mõista maailma ja iseennast. Kuigi Tammsaare on tuntud ennekõike romaanisarjaga „Tõde ja õigus“, on tema lühijutud oluline osa tema loomingulisest arengust, võimaldades näha tema mõttemaailma varasemaid kihistusi. Noor-Eesti kirjastuse poolt avaldatud kogumik esindab Tammsaare jutukunsti selles faasis, kus huumor, iroonia ja eksistentsiaalne tunnetus loovad tiheda ja mõtestatud terviku.