Kogumik „50: Lüürikat eesti poeetide teekondadelt Nõukogude Liidus“ koondab viiekümne eesti luuletaja loomingut, mis on sündinud reiside, töö- ja loomingulaagrite või kultuurivahetuse raames erinevates Nõukogude Liidu paikades. Tegemist ei ole pelgalt reisimuljete või looduselamuste kirjeldustega, vaid pigem luulekoguga, mis peegeldab poeetide isiklikke tundeid, mõtisklusi ja kultuurilisi kogemusi mitmekesises geograafilises ja ideoloogilises ruumis. Luuletused viivad lugeja Kaukaasia mägedest Siberi avarusteni, Musta mere rannikult Kesk-Aasia kõrbeteni – kohad, kus eesti autorid kohtusid teistsuguse looduse, rahvaste ja ajalooga.
Kogumiku luuletused varieeruvad tonaalsuselt ja stiililt, peegeldades autorite isikupära ja ajastu mõjusid. Mõned tekstid jäävad kirjeldava realismi piiridesse, rõhutades vaatlusi ja loodusvaateid, teised võtavad sisse filosoofilisema hoiaku, käsitledes teelolekut kui sisemist liikumist või identiteediküsimust. Paljudes tekstides põimuvad paigad ja mälestused, rahutunne ja võõrandumine. Luuletustest õhkub ka Nõukogude ajastule omast retoorikat – ametlikult soositud teemad ja optimism põimuvad isiklike, vahel peidetud tundetoontidega. Ühiselt moodustavad need killud omamoodi kultuurilise kaardi, mille kaudu on võimalik mõista, kuidas eesti luuletajad suhestusid laiemasse nõukogulikku ruumi.
Antoloogia koostamise taga seisid Perioodika kirjastuse toimetajad, kes olid seotud toonaste kirjandusajakirjade ja loominguliste liitude tegevusega. Kogumik on väärtuslik dokument oma ajastu vaimsest ja kultuurilisest ilmest, tuues kokku erinevate põlvkondade hääled, kes kõik kirjutasid eesti keeles, kuid liikusid füüsiliselt ja vaimselt kaugematesse piirkondadesse. „50“ ei ole pelgalt geograafiline reisikiri luulevormis, vaid kajastab ka vaimset liikumist – mõtete ja tunnete teekonda, mis toimus ideoloogiliselt pingelises, ent loovalt mitmekesises keskkonnas.