50 aastat eesti kunsti eksiilis

Näitusekataloog koondab väliseesti kunsti ülevaate, mille aluseks on Eesti ja Stockholmi kogud. Väljaanne raamib teema selgelt: teos avab esmalt näituse koosseisu, seejärel annab kunstnike lühibiograafiad ja kommentaarid ning lõpetab valitud sündmuste nimestikuga, mis aitab paigutada tööd laiemasse kunstielu ajajoonele. Kogumikus on kõrvuti tuntud meistrid ja vähem esindatud nimed: E. Ole, E. Haamer, J. Nõmmik, J. Grünberg, A. Vihalemma, H. Talvik, L. Rives, S. Leitu, G. Mägi, E. Kase, V. Tops ning nooremate põlvkondadest M. Org, K. Kaur ja E. Hallek. Raamat paneb rõhu päritolu- ja rändeteede nähtavaks tegemisele: tööde valik näitab, kuidas kunstnikud säilitasid koolkondliku järjepidevuse, kohandasid motiive uues elukohas ja lõid ühenduslülid pagulaskogukondade vahel. Näituse nimestik teeb struktuuri läbipaistvaks, toetades lugejat, kes otsib nii üksikteoste kui ka autorite põhiandmeid.

Teos toimib orientiirina lugejale, kes soovib mõista, milliste teemade, materjalide ja võtetega kujunes eksiilikunstist iseseisev kiht eesti kunstiloos. Annotatsioonid täpsustavad, kuidas sama autori tööde kõneviis muutub ajas ja ruumis, ning millal seob neid kodu- ja võõrsilaine. Valitud kunstielu sündmuste nimekiri seob pildi näitusepaikade, ühingute ja trükistega, et näha võrgustikku, milles teosed liikusid. Kataloog ei püüa asendada monograafiat, vaid pakub sõlmpunkte: autorid, teoste pealkirjad, kogud, eksponeerimised. Selline ülesehitus lubab lugejal samm-sammult liikuda visuaalsest materjalist tekstini ja tagasi, märkida korduvad motiivid ning jälgida, kuidas kunstnikud vastasid lahkumisele, uutele tellijatele ja võtmerollis näitustele. Raamatust saab töövahend koguhoidjale, uurijale ja huvilisele, sest see koondab kokku nimekujud, teekonnad ja põhifaktid, millest hilisem uurimus saab edasi hargneda.