14. juuni 1941 a.. Mälestusi ja dokumente

Küüditdmine, elanikkonna vägivaldne väljaviimine kodumaalt, on kuritegu inimsuse vastu. Nii vähemalt tõdeb 26. novembril 1968. aastal vastuvõetud leping inimsusevastaste kuritegude aegumatusest.
Eestlastele on see mõiste tõsi küll tuntud juba ammustest aegadest. Rahvast on siit vangidena ida poole veetud juba muistsest iseseisvusvõitlusest alates, teravalt sööbis rahva mällu aga Tartu linna kodanikkonna kurb saatus Liivi sõja päevil, keda koguni mitu korda tsaar Ivan Julma käsul kodudest välja kaugele Venemaale aeti. Veelgi raskemalt tabas sama saatus Tartut aga Põhjasõja ajal, mil linn Vene vägede poolt hävitati ning selle elanikkond Venemaale küüditati. On iseloomulik, et esimesi eesti luuletusi "Oh, ma vaene Tarto liin" on paljuski pühendatud just sellele sündmusele.