31. korruse hukk

Per Wahlöö romaan „31. korruse hukk” (originaalis *Stålsprånget*) on düstoopiline ja poliitiliselt laetud ulmeromaan, mis asetub totalitaarse süsteemi kontrollitud tulevikumaailma. Teose keskmes on ajakirjanik, kes töötab riiklikult reguleeritud meediainstitutsioonis ja hakkab tasapisi kahtlema teda ümbritseva ühiskonna eetilistes alustes. Tegu pole klassikalise detektiiviloo ega seiklusromaaniga, vaid sisuliselt filosoofilise mõtisklusega ühiskondliku manipulatsiooni, kontrolli ja indiviidi rolli üle mehhaniseeritud ja ideoloogiliselt ühtlustatud maailmas. 31. korrus – sümboolne ja füüsiline kõrgpunkt – tähistab süsteemi tippu, mille varjus peitub hirm, tühjus ja lõpuks ka hukatus.

Romaani atmosfäär on külm ja kontrollitud, täis rangeid struktuure ja tehnokraatlikku keelt, mis kujundavad maailma, kus inimene on taandatud rollide ja ülesannete kandjaks. Wahlöö stiil on teadlikult lakooniline, peegeldades tegelaste emotsionaalset tardumust ja mehaanilist eksistentsi. Peategelase sisemonoloogid ja kasvav rahutus loovad pidevat pinget, milles mõtlemine muutub mässuks ning kahtlus eksisteerib kui poliitiline oht. Teoses ei toimu väliselt palju, kuid sisemine pinge ja ühiskonnakriitika süvenevad sammhaaval, kuni paratamatu kokkuvarisemiseni. Tulemuseks on mõjuv allegooria, mis käsitleb modernsuse, võimu ja vabaduse kokkupõrget.

Per Wahlöö (1926–1975) oli rootsi kirjanik ja ajakirjanik, keda tuntakse eelkõige koostöös Maj Sjöwalliga loodud kriminaalromaanide sarja poolest. Samas kirjutas ta iseseisvalt mitmeid tugevalt ühiskonnakriitilisi teoseid, milles väljendus tema marksistlik maailmavaade ja sügav huvi autoritaarsete mehhanismide vastu. „31. korruse hukk” kuulub tema varasemasse loominguetappi ja on osa nelja romaani sarjast, mis kõik kujutavad tulevikumaailma ühiskondliku analüüsi eesmärgil. Eesti keeles ilmunud versioon toob selle Euroopa kriitilise ulmeklassika laiema lugejaskonna ette, säilitades oma päevakajalisuse ka aastakümneid pärast kirjutamist.